Miks tootmise planeerimise tarkvara (või ERP) võib osutuda probleemiks?
Tänapäevast tootmist on raske ette kujutada ilma vastava planeerimise tarkvara kasutamiseta (mõned nimetavad seda ERP-ks). See on nii üldlevinud arvamus, et paljud isegi ei kujuta ette, et asjad võivad toimida ka teisiti, sest hea tarkvara lahendab ju terve rea probleeme info hankimise ja haldusega ning juhtimisotsuste langetamisega seoses.
Nii see tõesti on.
Kuid huvitavaks läheb asi siis, kui vaadata täpsemalt, mis otsuseid kõige sagedamini langetatakse. Elu näitab, et nii mõneski tootmises on planeerimise otsuse sisuks mingi “jama” likvideerimine. Kõige sagedamini on see töös olevate tellimuste kas ettepoole nihutamine (s.t. hilinemise vähendamine) või tellimuse pidurdamine seoses nn. liikuvate pudelikaelte tekkimisega, millel on palju põhjuseid.
Pudelikaelad võivad tekkida sellest, et tellimused koormavad ülemääraselt mõnda seadet või töölist mis/kes ei jõua ning põhjustab hilinemist; nad võivad tekkida ka praagiga, seadmetega ja tarnetega seotud asjaoludel. Kõik see tähendab, et pooltooted jäävad seisma ja toovad endaga kaasa lisakulusid: keegi hakkab neid hiljem otsima, ümber tõstma, kontrollima jne. ja sellega kaasnev ajakadu ja lisakulu makstakse kinni tööandja poolt.
Tarkvara peaks need probleemid justkui lahendama. Ja lahendabki plaani korrigeerimisega, see on arvutile käkitegu, kuid on selge, et tootmises muudatuste tegemine uue plaani kohaselt võtab aega ja keegi saab jälle asjade teisaldamise (raiskamine!) eest palka!
Vaatame olukorda laiemalt: tarkavara täidab juhtimistsüklist (planeeri > kontrolli > korrigeeri >kontrolli jne.) planeerimise, kontrollimise ja info käsitlemise rolli. Protsessi korrigeerimist tehakse seejuures kõige ürgsemal, käsitsi, meetodil materjale ümber paigutades!
Mis oleks väljapääs?
Hea lahendus oleks selline, kus tootmisprotsessi on sisse ehitatud isereguleerimise mehhanismid, mis võimaldavad protsessil kohaneda tellimuste erineva iseloomuga. Kontsepti, mis sellist küsimustega tegeleb nimetatakse Lean Tootmiseks. Mõnikord nimetatakse seda ka voogtootmiseks, mis viitab ühtlasele toodete voole. Lean Tootmises on olemas isegi tööriist, mis on mõeldud protsesside tasakaalustamiseks ja koormuste ühtlustamiseks – Line Balancing.
Kas siis tarkvara ei olegi vaja?
Vastu pidi! Peale protsesside balanseerimist (tasakaalustamist) seda ongi vaja ja seda saab ilma probleemideta kasutada, sest planeerimise eesmärk ei ole enam “jamadega tegelemine” vaid kõige sobivama plaani koostamine.
Kui planeerida ja mõõta ebaefektiivset protsessi, siis tekkivad plaanid ja otsused ei saa olla efektiivsemad kui protsess ise!
Ja vastupidi: kui protsess on efektiivne, siis ka otsused ja ka plaanid on efektiivsed!
Viimane küsimus: kas kõik see on ka reaalne?
Tegelikult on!
Balanseerimise ja teiste tehnikatega (need on komplekssed ahendused) on meie kliendid saavutanud tootlikkuse tõusu 15%-st kui 150%-ni. Eriti suured võidud tulevad sageli sealt, kust neid on keeruline kätte saada – tellimuspõhistest ja väikepartiide tootmisest.